Karvapallid tuules...

Ja ja, nüüd om gripp... Ma hakan suisa huvituma sest linnuviirusest, mis meile kõigile voi üksikutele otsa teeb... Vikerraadioline päevaline arutus oli küll ses kastmes, et saand mitte aru, kas on karta kõhulahtisust voi irvitavaid haualilli... Oli küsimus,- et kuidas levib ja kas on ohtlik, et mis tehha ja kuhu pugeda? Jas siis miski tibi tulistas, et mis te põete, et peske käsi ja asi mutt, nõrgad olete voi... Järgmiseks oli miski spetsiifilisem hääl ja võõrsõnade grupiorgia, kui olin juba peris endast välja kargamas, hakkas miskit selgemaid seletusi ka tulema. Ja see stiil oli juba vastupidisem kui eelmine, et kui aga part pähe situb,- oled otsas, ja oli veel miski pidev vee jutt,- et miskid lapsed müttasid miskis tiigis jne... Ja kui läks juba lõppsõnadeks, oli tibi ka endast juba jupi jagu välja karanu, ja pani ikka kuulajatele hingele, et kui nood peaks äkitse matkama minema, et siis üksi, voi äärmisel juhul kahekesi, et siis ülejäänul rahval ohtu vähem ja laipu vähem, ja peris l...

Ja, just nüüd see oli, kui minust sai suurim kirjanik ja sulesepp eestis tegutsevate pudrumüristajate seas... Kogun endas viha, paljastan te iiveldma aavat pekiliha. Void ju sõimata..., teen see peale pirueti, irvitan ja diagnoosiks kupatan- IHA, oeh võit nii igav... Kas on vahet taeval ja maaalusel? On küll sinna vahele jääb kirgi ja lõhnu ja... täis õhk... Te osaks olla maaalused, kes on endid gaasiga täitnu, ja siis sõbralikult taevapealsesse igavusse sulgenu ja pläristate seal omas tuultes, rikute päikesevalgust...

Muud olulist polegi, kui, et ma pean meeles pidama ja järgima ainumalt üht ravimoodust... Oh küüslauk , oh armas küüslauk , sa oled seljatanud teraflu , maarõem mesi on ikke hale meelitaja su kõrval, tablettüritajaid ei hakka üldse mainima, üks pisike ja uus sõber on veel,- väikeses salapärases plekitoosis, salapärase olemise ja nimega vietnamisalvike ... Muidugist trollis bussis peab ainult kaugelt tibidele naeratama... Ohh küüslauk...