Karvapallid tuules...

Miski aasta tagasi sõitsin bussiga Rohukülla ja lugesin bussis Max Frischi "Stillerit" ja noh eks väsisin voi miski muu ja panin raamatu kuhu iganes, ühesõnaga raamatu unustasin bussi... Nüüd aasta hiljem, komistasin raamatukogus uuesti "Stilleri" otsa ja võtsin, et nagu lõpuni lugeda, eile sõitsin Tartu poolt bussiga Tallinna ja teadagi mis jäi minust sinna bussi maha... Kas keegi ei tahaks mulle laenata lugemiseks Max Frischi "Stillerit"...?

Nii paar nädalat tagasi, hommikul kui tööle lonkima läbi tammsaare pargi, seal keset platsi teadupärast kunstkuuseke- lampidega ja puha ja möllates jällegist lause jätku juurde tagasi, hoppa!, kuusel lambid kustunu... Selline mõnus värskuse tunne käis läbi, võrreldavalt peldikust lahkumise vabanemisläbuga...