Karvapallid tuules...

Tartu maraton on hea enese vaos hoidmise koolitus,- kui suusk libiseb edasi asemel tagasi, kui "numbrid lõpuni" mõnitavalt vastu irvitavad ja kui iga hetk pajatab sulle ikka üht ja sama fakti- Milline kuradi äpu sa ikka oled! Siis tahaks kõike seda endast välja lasta, vormida noid perseid ja muid analoogväljendeid väga mõjusalt ja kõvasti enese peal... Aga ei, surud hambad risti ja naeratad õndsalt, sest sa pole üksi...

Argipäeva õhtupoolik ja Selver. Inimesed möllavad mammona ümber. Ükskord tulema tasumise tund, ükskord tuleb maksta selle eest, ükskord tuleb kassasabas seista...! Piip piip piiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiip..., kassapidaja- neljakümne viie aastane blond ülemõistuse puudrilaksuga mestis Olga ilme lööb silmad ülesse, morn näoilme saab äkitse särava maastiku, kunstripsmete liim avab näidendi streigiga, kunstripsmed pudenevad Olga dekolteesse... Peate aru, et nüüd Olga punastab, Olga satub paanikasse, Olga ei tea kuhu silmi peita... Olga vastab selle peale kelmika naeratusega ja kukub ühe käega oma rindade vahel sebima... Üle viiekümne härrasmees, kes siiamaani oli ametis oma Visa lõustaga plastmasskaardi pilusse sättimisega, paneb mööda ja kukutab panga kavala käepikendusaparaadi Olga sülle. Järjekorras peale Härrasmeest seisev Olgaga samasse vanusesse paigutatu, aga palju Parem naine, niipalju parem, et mõttes lasi just praegu Olgale ja Härrasmehele kuuli pähe ja sätib tankitõrje rusikat valmis...

...kõlgud üksi öösel köögis, läpakas pesumasina pial, klapid peas ja siis hüppad muusika rütmis ringi,- niipalju kui kõrvaklappide juhe lubab,- võrdlus ketikoeraga kel parasjagu kirbumiiting tagumikul... Baariletiks külmik- õlu, käntsaka juustu ja marinaadis heeringaga, läbu tõestuseks sülitab heering osa õli vaibale ja nood kauaks hõljuma jäävad higifiguurid...