Karvapallid tuules...

Valu ei maksa püüda mõista, teda võib niimoodi veel armastama hakata... Ja nii loodki endale aina uusi draamasid, et oleks millele kaasa elada ja piin peab olema aina täiuslikum... mul on vaenlane mul on täna uus vaenlane ta mu oma peas ta vihkab head sellega üritab tõestada - must lugu peab ma teda nean ma ta ise lõin alateadvuses juhtpositsioonile tõin nüüd arvab - kõike võib mu õnne õgib mulle kinnitab - aitab mind ta käes vangis mu hing varsti tuleb pakkumine - hind irvitab, mul liikumiseks ring tunnen ta soove – Kõik! minule vahetevahel mõni lõik temale kõik minule armust möni poolik võit temale minust kõik olen kaotand kõik Valunälga  endas tuleb ainult põlata, või pigem ette vihata ja endale kirsaga persse taguda. Temast ei tohi saada sinule võrdne vastane,- vaid labane allaandja peab ta olema. Sul on kuratlik arsenal ta alistamiseks, - võtame või päikse, kuu, mere jne... Ilu ja võlu on kõikjal. Kui oled suuteline endasse masendust külv...

Ma ei tea kohhe, a mulle meeldivad ameerikalised trilleri sünnitised.  Nagu eilne näiteks: ...mingi rikkurite kool ja linnaosa, ja miski naisi võluv õpetajatüüp , talle ajab ligi miski superbeibest kooliplika , võluv õpetajanägu pareerib (kurat teab äkki nõrga b -ga), a siiski koolibeib uhab väljakutsuvalt õpetaja kojju, järgmine stseen tibi lobistab kurva näoga õpetaja kodust ära joosta, oeh... Järmine päev annab superbeibest tibi avalikkusele teada, et võluv moll vägistas ta!!! Politseid ja kohtuvärk..., lisaks ujub veel üks tibi välja ülestunnistusega justkui oleks too õpsipoiss tema ka vägistanu aasta tagasi... Nii nüüd juba otsustav protsess, siin sõbralik ja üleolev kaitsja advokaat teeb mõned osavad küsitlustrikid ja muidu paljastused ja tuleb hoopis välja, et kõik on kokkumäng, et pole me võluv moll keskit vägistanu, et too superbeib lihtsalt jube armunu me gigalosse ja selle pärast tuli sellise jamaga välja. Paha lugu, a mitte üldse lõppenud... Nüüd järgneb jä...

Päris kole on pealt näha hetke kui inimene auto alla jääb...

Tahan laulda osata... Ma juba harjutan, olen harjutamist alustanu räpilikust kisamisest, alustuseks töökaaslaste peale, hääl on mul juba arvestatavalt kõvva, ja aplausi asemel kõlbab selline ärritunud pea vangutamine ju ka... Tahan hommikuti bussis istuda, samas säilitades sellist nägu, et ega mina küll istumist ei vaja ja ega selle nimel ometi rabelema ei hakka... Vat ja siin aitavad mind toredad vanainimesed, kes on ammuste juba neist kompleksidest vabad ja juba paar bussi varem hõivavad bussipeatuse äärealad neis kohtades kus bussi uksed arvatavalt maabuma (peale minu bussi tuleb buss nr.29 ja see vist läeb sinna vanadekodu kanti voi nii, ei tea...). Ja kui minu buss ette sõidab jalutan mina nonde vanainimeste eest ilusaste bussi peale, samas kui ülejäänud konkurendid, kõik seda sama üritavad ainult teiselt poolt,- nii öelda nagu lähema külje pealt. Ja ikka ja jälle kohtan nende seast agaramate imestunud pilke kui uksel kohtume. Ja eks inimesed ole ju nii kartlikud uuendusi pr...

Huvitav, pirital pidi peris korralik protsent haigeid lapsi olema... Huvitav paar päeva tagasi nägin pirital üht surnud varest põõsas ilutsemas... Täna nägin toda veel, oli nüüd teine põõsast alla lumele varisenud... Huvitav, kas ma oleks voi peaks kuskile helistama voi... Huvitav, kas sel kevadel jäävad lumi ja märtsikellukesed vahele voi...

Nojah, pahaaimamatult mõtsin, et pakun Kaurile meelelahutuseks pisikese partide toitmise, a võta näpust... Tundub, et gripi eellaine on kohhal, ja eriti parte ei toideta enam...,- kuradid olid nii näljased ja näljast innustatuna kohe peris agressiivsed, lihtsalt oma nokkadega näppe otsast tirima ja trügima, hea et poisi sest summast kuidagi välja sain sikutatud... Ja veel sai üts noormees hiilata ja oma pruudile hea etenduse anda, juhtusin Trummis pealt nägema kuis üks väikemees jäävees sulistas, ja vauh oli üts noormees seal ja ka kaelani vees, a tõi poisi välja... See pisukene külmas vees sulistamine kindlasti tasus ära tal...

Naistepäev!!! On küll talv... Ja ja ja ma ei kinkinu lilli... Kuram! , pigem on tunne, et kohe poevad need kuradi päkapikud ja joulutont kohhe välja, kui et silme ees ärplema päike ja miniseelikuline tänavalilleaed... Tundub et muusika on mulle suur liitlane ja pidevalt käepärane käperdusohver. Karta om, et ilma muusikata ei saaks siia ridagi (lihtsalt puuduks side selle kalkulaatoriga,- kuna ma mujal CD-si kuulata ei saa...)... Täna hommiku oli tunne, et keeran sellele ilmale lõpuks ära,- sai hommiku aind irvitatud lumelabida õnnetu seinaäärse vedelemise üle... Kes viimasena... Kell kolm oli mul juba kaaslaseks lumisahk, ja elas kaasa higis nahk... oeh