29 märts

Valu ei maksa püüda mõista, teda võib niimoodi veel armastama hakata... Ja nii loodki endale aina uusi draamasid, et oleks millele kaasa elada ja piin peab olema aina täiuslikum...



mul on vaenlane

mul on täna uus vaenlane

ta mu oma peas

ta vihkab head

sellega üritab tõestada - must lugu peab

ma teda nean

ma ta ise lõin

alateadvuses juhtpositsioonile tõin

nüüd arvab - kõike võib

mu õnne õgib

mulle kinnitab - aitab mind

ta käes vangis mu hing

varsti tuleb pakkumine - hind

irvitab, mul liikumiseks ring

tunnen ta soove – Kõik!

minule vahetevahel mõni lõik

temale kõik

minule armust möni poolik võit

temale minust kõik

olen kaotand kõik



Valunälga  endas tuleb ainult põlata, või pigem ette vihata ja endale kirsaga persse taguda. Temast ei tohi saada sinule võrdne vastane,- vaid labane allaandja peab ta olema. Sul on kuratlik arsenal ta alistamiseks, - võtame või päikse, kuu, mere jne... Ilu ja võlu on kõikjal. Kui oled suuteline endasse masendust külvama, miks kurat ei tee sa siis värvidega samamoodi!?

Ma ei tea miks, a minule jagavad  õnne kõik lihtsad ja loomulikud kompotid... Ja  ma ei usu võimaluste õnnerepliikidesse, nagu ma ei usu ka reklaame... Reklaami võin ainult hetke nautida ja miks ka mitte mitmeid kordi kui too on köitev! Kisub rappa... Inimkond pakub mulle palju reklaamfilme, ma võin neist osasi nautida, a nad ei veena mind...




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

koolitus...

Inimhelid...

pervoklipp..