esmaspäev, 19. november 2007

Lumememmedele tissid!

Üks mu kirgi olema ilmselt lumememmede mätsimine. Iga vähegi endast lugu pidav lumememmmees teeb iga aasta vähemalt tosin lumememme...
Seega olema ju täiesti asjakohane, et kui sul olema kinoteatri alguseni kümmekond minutit, ajada näpud lumemättasse, et jätta bussipeatusse sinust maha väike uudistav lumemehike, muidugi pakud kohe ka välja kihlveo, et lumemehikesel ei saa olema ilmselt eksistentsi filmi lõpuni, keegi ei taha vaielda...
Mõtlete, et tabas mind miski üllatus oh ei, kõik oli nii nagu pidi...
Rutiine värk...
Eelmine aasta püsis mustamäel lumememm terve nädala. Ah et kuis see on võimalik? Kui nüüd mõelda, et mis oli tookord teisiti, ah ja, sellele memmele tegin ka tissid...

reede, 16. november 2007

Üks põhimõte,- hoiduda põhimõtetest...

Põhimõtted on justkui inimesel enda poolt voi miskil muul teel kujunenud sisereeglid mis nagu seavad mõtlemisel piire ja mõjutavad meid nii ja naa. Loogilise mõtlemise ja üldse mõtlemise õnnestumise üks peamine tingimus on sõltumatus, ja see on koht kus hakkavad valmistõed (põhimõtted) segama, need ei ole sõltumatud tõed, jah!, nad võivad küll enamusel juhtudel paika pidada ja sobida, a teisel korral piirata ja segada. Ilusate ja toredate valmislahenduste vastu pole mul midagi, a lihtsalt ma ei võta neid kui kindlad tõed, vaid kui üks variant, mis kas sobib antud mõttekäiku, või siis mitte. Ma ei usu , et on olemas ühtegi tõde, mis igas olukorras jääb tõeks! Kui me räägime vabadusest, siis kõige esmasem inimese vabaduse piiraja on põhimõtted, nad piiravad ja suunavad mõtlemist mingil hetkel, kellel rohkem, kellel vähem jne.
Väikesest peale hakatakse meile selgitama, mis on mis ja eks igaüks omamoodi täiendab seda arsenali ja sätib ennast aina rohkem paika, mida vanemaks saadakse seda kindlamaks ja kiiremaks saavad hindavad otsused, sest ega mõtlemist enam palju vaja polegi,- valmistõed läevad aga klõps ja klõps paika ja lahenduse tuli läeb põlema. Kõik on tore, aind mulle see mudel ei meeldi, paindlikkus kaob aina enam. Loomulikult iga üldine hinnang on üldine, ses mõttes,- et väga tõekauge ja raske sobitada üksikult. Sellest kukkus praegu näide välja, kus nagu oleks tõde käes, a kui võtta miskit konkreetselt ette, võib pilt paljugi muutuda ja las muutub, välja kuulutatud tõde võib osutuda sobivaks või hoopis poolikuks või hoopis kõlbmatuks…
Mulle on tihti ette heidetud, et ükskord räägid ühte juttu, a järgmine kord hoopis teist… Kõik muutub me ümber ja me sees ja kõik me eksime. Ei tohi karta oma eksimusi tunnistada ja kramplikult vanast kinni hoida ja kogu energia kulutada vana tõe kaitsmise ja tõestamise peale,- et see on küll õige, a viga on hoopis seal ja selles…, põhimõttest kujuneb tihtilugu jäärapäine mõttetus, millest iga hinnaga kinni hoitakse,- põhimõte ikkagi ju, justkui olekski see identiteet...
Põhimõtte põhireegel on, et ta välistab teise võimaluse,- väga loogiline lahendus… irw
Ükskõik kui raudne on tõde, ta ei ole kunagi täiuslik. Ei maksa siis teda kinni õmmelda…
Tahad olla vaba, alusta enese seest!
Peaks nüüd pealuuga lippu lehvitama… 

teisipäev, 6. november 2007

Vahi peeglisse ja lõuga siis…

…sõidad bussis, lürbid kohvi aknaalusel pingil, merevaade, buss teeb mitteametliku peatuse, nojah kontrollid, võtad uneledes mobiili, sirvid ajaviiteks ette ID pileti kinnitussõnumi, mis ilusasti kinnitama, et pilet ei kehti juba paar päeva, vahid nõnna minut aega üllatusdispleiga tõtt, siis alles jõuab kontrolör sinuni, ulatad ID kaardi kontrolörile, tema näe ei üllatu…
Mees! Sul oli terve minut aega, et telefoniraamatust välja otsi number, millele helistades oleksid saanud uue pileti osta ja see kõik oleks vabalt minuti sisse mahtunu!!!
… kontrolöride bussike, jänese tabanu onkel koostab protokolli, õhkond on peris kobe, arutatakse mis nummer buss järgmisena rajalt maha võtta, teen ettepaneku, et 1A, et saaksin aga ilusasti sellega edasi sõita ja näe ideest võetaksegi kinni, mind rajalt maha rabanu kontrolör on natuke hädas protokolli koostamisega, natuke nagu kohmakas, juba tulebki buss 1A, hakkan kontrolöri peale lõugama, too pudistab midagi vastu, isegi üks ta kaasvõitleja hüppab talle peale,- “et tee kiiremini, mis kohmitsed!”, teised lähevad bussi puistama, jääme kahekesi protokolli lõpetama, idioot kisab edasi…
Jänesejahtijad hoiavad bussi kinni mu jaoks ja jõuan napilt peale…
Mees! Sul võiks vähe nagu piinlik olla, et nõnna lärmasid inimese kallal, kes lihtsalt on natuke aeglasem! Eks ole, enda vigu ja koperdusi on ikka kõige lihtsam kellegi teise kaela veeretada ja välja valada… Võibolla kodus naine trambib teda, tuleb tööle ja siis peab veel igatsugu troppide mölisemisi kannatama…

pühapäev, 4. november 2007

pikk jutt, sitt jutt...

Uskumatult lahe, kuis aina lällame millised tegijad ja kõvad punnid oleme,- äh mul pole teid ja üldsegi midagi vaja...!!!
Et saaks aga ise oma valedesse usu sisse puhuda, tuleb ilmselt end täis juua ja siis end kuraasikalt veenda...