Üks põhimõte,- hoiduda põhimõtetest...
Põhimõtted on justkui inimesel enda poolt voi miskil muul teel kujunenud sisereeglid mis nagu seavad mõtlemisel piire ja mõjutavad meid nii ja naa. Loogilise mõtlemise ja üldse mõtlemise õnnestumise üks peamine tingimus on sõltumatus, ja see on koht kus hakkavad valmistõed (põhimõtted) segama, need ei ole sõltumatud tõed, jah!, nad võivad küll enamusel juhtudel paika pidada ja sobida, a teisel korral piirata ja segada. Ilusate ja toredate valmislahenduste vastu pole mul midagi, a lihtsalt ma ei võta neid kui kindlad tõed, vaid kui üks variant, mis kas sobib antud mõttekäiku, või siis mitte. Ma ei usu , et on olemas ühtegi tõde, mis igas olukorras jääb tõeks! Kui me räägime vabadusest, siis kõige esmasem inimese vabaduse piiraja on põhimõtted, nad piiravad ja suunavad mõtlemist mingil hetkel, kellel rohkem, kellel vähem jne.
Väikesest peale hakatakse meile selgitama, mis on mis ja eks igaüks omamoodi täiendab seda arsenali ja sätib ennast aina rohkem paika, mida vanemaks saadakse seda kindlamaks ja kiiremaks saavad hindavad otsused, sest ega mõtlemist enam palju vaja polegi,- valmistõed läevad aga klõps ja klõps paika ja lahenduse tuli läeb põlema. Kõik on tore, aind mulle see mudel ei meeldi, paindlikkus kaob aina enam. Loomulikult iga üldine hinnang on üldine, ses mõttes,- et väga tõekauge ja raske sobitada üksikult. Sellest kukkus praegu näide välja, kus nagu oleks tõde käes, a kui võtta miskit konkreetselt ette, võib pilt paljugi muutuda ja las muutub, välja kuulutatud tõde võib osutuda sobivaks või hoopis poolikuks või hoopis kõlbmatuks…
Mulle on tihti ette heidetud, et ükskord räägid ühte juttu, a järgmine kord hoopis teist… Kõik muutub me ümber ja me sees ja kõik me eksime. Ei tohi karta oma eksimusi tunnistada ja kramplikult vanast kinni hoida ja kogu energia kulutada vana tõe kaitsmise ja tõestamise peale,- et see on küll õige, a viga on hoopis seal ja selles…, põhimõttest kujuneb tihtilugu jäärapäine mõttetus, millest iga hinnaga kinni hoitakse,- põhimõte ikkagi ju, justkui olekski see identiteet...
Põhimõtte põhireegel on, et ta välistab teise võimaluse,- väga loogiline lahendus… irw
Ükskõik kui raudne on tõde, ta ei ole kunagi täiuslik. Ei maksa siis teda kinni õmmelda…
Tahad olla vaba, alusta enese seest!
Peaks nüüd pealuuga lippu lehvitama…
Väikesest peale hakatakse meile selgitama, mis on mis ja eks igaüks omamoodi täiendab seda arsenali ja sätib ennast aina rohkem paika, mida vanemaks saadakse seda kindlamaks ja kiiremaks saavad hindavad otsused, sest ega mõtlemist enam palju vaja polegi,- valmistõed läevad aga klõps ja klõps paika ja lahenduse tuli läeb põlema. Kõik on tore, aind mulle see mudel ei meeldi, paindlikkus kaob aina enam. Loomulikult iga üldine hinnang on üldine, ses mõttes,- et väga tõekauge ja raske sobitada üksikult. Sellest kukkus praegu näide välja, kus nagu oleks tõde käes, a kui võtta miskit konkreetselt ette, võib pilt paljugi muutuda ja las muutub, välja kuulutatud tõde võib osutuda sobivaks või hoopis poolikuks või hoopis kõlbmatuks…
Mulle on tihti ette heidetud, et ükskord räägid ühte juttu, a järgmine kord hoopis teist… Kõik muutub me ümber ja me sees ja kõik me eksime. Ei tohi karta oma eksimusi tunnistada ja kramplikult vanast kinni hoida ja kogu energia kulutada vana tõe kaitsmise ja tõestamise peale,- et see on küll õige, a viga on hoopis seal ja selles…, põhimõttest kujuneb tihtilugu jäärapäine mõttetus, millest iga hinnaga kinni hoitakse,- põhimõte ikkagi ju, justkui olekski see identiteet...
Põhimõtte põhireegel on, et ta välistab teise võimaluse,- väga loogiline lahendus… irw
Ükskõik kui raudne on tõde, ta ei ole kunagi täiuslik. Ei maksa siis teda kinni õmmelda…
Tahad olla vaba, alusta enese seest!
Peaks nüüd pealuuga lippu lehvitama…
Kommentaarid