Kuidas kaduda ja kes tuleb asemele...

Paar sissekannet varem oli juttu müstilisest Stillerist...
Kuna too teine kadunud Stiller oli raamatukogu kraam, käisin seal haledat nägu tegemas ja leidsime ühiste jõududega miski internetipoe kus oli müügil Stiller ja ostsin siis..., ja pikendati olematut Stillerit ja tuldi muidu vastu...
Eks ole, sain siis kolmanda Stilleri oma kätte ja jõudsin isegi lugeda ikka bussides ja tema ajutiseks koduks sai mu seljakott...
Eila käisin pojaga kelgutamas ja hiljem kodus võis loomuliku kaona registrisse kanda mu seljakotike koos kolmanda Stilleriga...
Natuke sest raamatust (ma pole muidugi veel lõpuni jõudnu...),- seal on kadunu üks kodanik Stiller ja üht teist kodanikku peetakse vägisi Stilleriks, see kodanik, keda tahetakse vägisi Stilleriks teha või näha on oma olemuselt palju sümpaatsem kui kadunud Stiller...
Mismoodi kõik lõpeb ja kes on kes, seda ma veel ei tea, a mul klõpsas lihtsalt läbi pea, et kui ma nüüd miskitpidi neljanda Stilleri oma kätte saan, siis kannan teda põues ja siis on võimalik, et kaon ise ära ja tuleb asemele miski kobedam variant minust äkki..., või kaon mina ja jääb Stiller...

pisvunn...

Täna uitasin ringi oma sisegaleriis, kus rippuma ainumalt üks pilt, üks portree,- Dorian Gray portree...
Ja ja, see sama neetud muutuv ilupilt, selle vahega, et väline pilt ei ole muutumatu, pigem küpseb ja täiustub aina, siin seal võib isegi kohata täiuslikkust...
Ja sisepilt on justkui Wilde-lt copy-paste... Julmalt kaalutlev ja enda kasuks näitlev mädaprits, algul pisukesed täpid, siis valgemütsed pisipunnid, ei jõua sa veel pikalt minuga koos rõemustada, kui esimesed mädatilgad sulle krae vahele tilgutan, siis sülgan kuni saand sinust mülgas, kuni hakkab sul nii paha, et oksendad, oksendad kuni hakkad sellesse lämbuma, sul on juba nii paha, et mõtled sul on midagi viga. Loomulikult on sul midagi viga, viga!, et jäid vahtima mu rida...
Olen hingeparlamendis lösutav manipulaatorpoliitik! Äsan enese reklaamplakatiga piki su lõusta sellise intensiivsusega, et sädemed, mis paanikas su pudruks tambitud pudrunupus hullumeelset tantsu rebivad, jätavad su loogika koomas publikuks ja üksmeelne hääletus kuulutab su idioodiks ja halbloomaks...
Vahi siis seda paisuvat palli,- mäda täis palli! Varem või hiljem saab sinust see neetud nõel, millest pais peatub... Siis hoia aind pöilat, et pall paneb pasajutt taga, kes teab, mis neetud kosmose poole ajama. Hoidku sind selle eest,- kui pall peaks hoopistükis lõhkema...

Lõpuks ometi...

Kes ma ikka rutiinist olen ostnu rabarocki pileti, kes ma olen ikka tiba pettunu olnu siiamaani, nüüd on mu vaevad tasutu, nüüd on see käes...
Ilmselgelt üks maailma parimaid bände on tulemas rabarockile!!!
The Fall