Postitused

Lihtne linnumaja projekt...

Ehk olen nüüd sattunud tsehhi multifilmilikku maailma, kus minu rolliks „Mustvalgekoer” ja ... Ühesõnaga tegin miski kolm kuud tagasi linnumaja, kohe sellise kindla teadmisega, et see on nii ehitatud, et filtreerib välja sellised suured ja aplad elukad. Ajendiks oli kodus olev kass, mõtlesin , et tal tore aknast vaadata ja mõnusalt närvi minna, parem ikka kui tapeeti silmitseda... Ühesõnaga tegin siis maja valmis, installisin rõdu posti külge ja suht rahulolevalt lõin enese järel rõduukse kinni ja kui oled millegagi hakkama saanud pead ikka paar tunnustavat pilku üle õla viskama. Rahulolu sai kerge vopsu, kui nägin, et olin maja täpselt rõdupiirde kõrvale kruttinud, sellisele mõnusale kõrgusele, et kõikugu mittesoovitud tõugu linnud võivad kasvõi piirdele kõhuli visata ja siis ilma mingi pingutuseta mitte neile mõeldud linnunänni kugistada! Leppisin siis selle möödapanekuga sellise paari minutilise ropendamise ja enese noomimisega ja leppisin kokku, et noh eks näis, et kui asi läheb kä...

Pill pika ilu peale...

Kujutis
Nii tore on see enne aega kätte jõudnud kevad. Ilmselt on kõik linnukari juba kohal, ainult Pääsuke veel Poola kohal. Ja juba on olnud kokkupuudet kollaste ja kirjute liblikatega ja maamesilased on oma ümina loodusesse lisanud... Ja mis saab olla kõige selle kõrval toredamad, kui viljapuude soengusse sättimine. Peab mainima, see üks mu lemmiktöid. Ja nii ma siis kõõlusin jällegist ühes aias. Puud olid käest ära ja ulatusid kõrgelt üle suvila katuse, aga pole midagi ronime ja oleme ettevaatlik ja nõnda saavad kolm taevapuud ühele poole ja jäänud miski pisike nässakas, selline puhas rõõm päeva lõpuks. Ja nii see ettevaatlikus paneb hetkeks putku koos enda alt kaduva redeliga ja sõrmede vahele jääb aind õunapuust irdunud elupäästev oksake. Aga ma olen kiire ja osav, jõuan tüvele klammerduda ja kuna puu on selline pisike ja redel on mõnusalt eemale kukkunud, siis on minu päralt pehme murulapike. Mis muud kui hüppan alla, et teha üks osav maandumist pehmendav kukkumisekukerpall... Midagi l...

Loodusega koos...

Kujutis
Ühesõnaga oleme siin minu õe juures suvilas ja tal siin kuskil aia nurgas vana värav, vanad tabad ees ja tahab seda kasutama hakata, et vaja lukud läbi lõigata. Mis seal ikka lõikan ühe läbi ja siis saan värava lahti, teine lukk teisel pool. Müdistan siis teisele poole ja lõikan teise läbi. Ja äkki sihuke põrgu läks vasakus jalas lahti , et kas olen nüüd jalgupidi miskites karuraudades või rästik järab jalga.... Tegelikult polnud midagi, kõigest herilane raisk! Seisin herilasepesas! Röögatuse peale jooksid Kadi ja õde kohale, et kas lõikasin käe maha või midagi. See selleks, haavad lakutud ja mõtlesin, et niidan muru. Niidan siit ja sealt ja kuskil krundi taga otsas avastasin miskid ilusad punased lilled. Niidukiga päris vahele nagu ei saanud ja siis tegin vähe käsitööd, et kitkusin maltsa käsitsi ümbert ära. Olin nagu rahul ja lõin selja sirgu, et veel viimane imetlus oma kätetööle anda.... ... a kus kurat, paremal jalal lõi miski põrgu lahti. Jalg paksult punaseid sipelgaid täis ja...
...eestlane olen, eestlaseks jään, kui ma ei saa kritiseerida, siis mind ei ole ilmselt olemas, eestlane olen, eestlaseks jään...

Tuleb enese välimuse eest hoolt kanda...

Ühesõnaga shopinguhunt nagu ma olen, tsillisin prismas, tegin nagu aega parajaks, lugesin miski tehnikaajakirja läbi ja ostsin ka siis lõpuks sulgpallireketi ja paar asja söögipoolist... Kassalindile asju tõstes, vaatsin, et keski on miski frikadellipaki kesta korvipõhja jätnud ja ei osanu, sest midagi arvata. Maksan siis ära, panen asjad kotti ja marsin välja, kui äkitse miski turvamees mu juures ja piniseb,- et lähme aga taha ruumi! No mis saab mul selle vastu olla, selline põnevust pakkuv vahepala. Jõuame siis taharuumi ja ennäe seal too korvike, mida kasutasin ja ei jõua mina seal veel otsi kokku panema hakatagi, kui too osav tiim,- seal oli veel üks turva ja miski ruum klaasi taga kus ilmselt monitoride taga koordinaatorid, et kuule mees siin on su korv ja fikadelli ümbrispaber, kus kurat on frikadellid, kuna mul oli juba tegelt peris kiire ja naljatuju olin ka nõmedalt kaotsi lasknud, ei suutnud ma seal lõõpi,- et ära sõin, vaid selline klassika,- et kus kurat mina tean, otsige ...

aurusaun

...elu on nii läinud, et mul pole just tihedalt pojaga saunas käimist ja ta pole saunapisikut iseseisvalt veel avastanu... Oleme keila veepargis ja saunas, seal kaks sauna kõrvuti,- klassikaline soome saun ja aurusaun, eks istume siis soome saunas, mina üleval laval ja Kaur põrandal ja nii kümne sekundiliste vahedega püüan Kauri punuma pistmisest loobuma veenda, lõpuks jõuame kompromissini, et Kaur on nii kaua aurusaunas , kui mina soome saunast ää tüdinen ja siis talle ütlen.... Eks aeg saab ümber ja nagu kokku lepitud pistan aurusauna ukse vahelt oma ümara- teab mis just mitte kõige teravama keskuse sisse ja egas aurusaunas just suurepärane nähtavus pole, nii palju on ikka näha, et ühed jalad udus hämavad ja eks siis neile peale hüppangi: "Kuule hädavares, aitab küll ses läilas udus passimisest, tule välja nüüd!!!" Selle peale vastab Kaur üllatuslikult kuskilt minu selja tagant: "Issi ma olen siin..."

pervoklipp..

Ühesõnaga istun mina naisega bussis, selajkott süles, kotis kõiksugu toidukraam... ...vahepeal on miskid tibid peale tulnud ja on ka kätte jõudnud bussipeatus kus peame väljuma. Mina kribin-krabin püsti ja seisan avala naeratusega tibide lähedal, nende näoilmed tabab kõik muu peale vaimustuse... Kui nüüd asi kuidagi lahti kangutada, siis oli salakaval jogurtipakk kotis niheledes enesele tühjendava rebendi tekitanu ja kogu sisu kotti laiali saatnu, kotti mis omakorda oli mu süles ja muutis minu välimust nii palju, et seisin seal tibide ees lühikesed püksid jalas, jalgevahel jõletum märg lärakas ja püksisäärest tilkus jogurtit ja naeratasin... Eks see sai kõik muidugi alles väljas avastatud ja irivitamist oli omajagu... :p