Täna jalutasin kolmest tibist bussipeatuses mööda ja tabasin ühe tütruku lausumistera teistele, mis kõlama umbes nii: "...ma arvan, et tulevikus käivad vanad inimesed moekalt riides..."
Ühesõnaga shopinguhunt nagu ma olen, tsillisin prismas, tegin nagu aega parajaks, lugesin miski tehnikaajakirja läbi ja ostsin ka siis lõpuks sulgpallireketi ja paar asja söögipoolist... Kassalindile asju tõstes, vaatsin, et keski on miski frikadellipaki kesta korvipõhja jätnud ja ei osanu, sest midagi arvata. Maksan siis ära, panen asjad kotti ja marsin välja, kui äkitse miski turvamees mu juures ja piniseb,- et lähme aga taha ruumi! No mis saab mul selle vastu olla, selline põnevust pakkuv vahepala. Jõuame siis taharuumi ja ennäe seal too korvike, mida kasutasin ja ei jõua mina seal veel otsi kokku panema hakatagi, kui too osav tiim,- seal oli veel üks turva ja miski ruum klaasi taga kus ilmselt monitoride taga koordinaatorid, et kuule mees siin on su korv ja fikadelli ümbrispaber, kus kurat on frikadellid, kuna mul oli juba tegelt peris kiire ja naljatuju olin ka nõmedalt kaotsi lasknud, ei suutnud ma seal lõõpi,- et ära sõin, vaid selline klassika,- et kus kurat mina tean, otsige ...
Nii tore on see enne aega kätte jõudnud kevad. Ilmselt on kõik linnukari juba kohal, ainult Pääsuke veel Poola kohal. Ja juba on olnud kokkupuudet kollaste ja kirjute liblikatega ja maamesilased on oma ümina loodusesse lisanud... Ja mis saab olla kõige selle kõrval toredamad, kui viljapuude soengusse sättimine. Peab mainima, see üks mu lemmiktöid. Ja nii ma siis kõõlusin jällegist ühes aias. Puud olid käest ära ja ulatusid kõrgelt üle suvila katuse, aga pole midagi ronime ja oleme ettevaatlik ja nõnda saavad kolm taevapuud ühele poole ja jäänud miski pisike nässakas, selline puhas rõõm päeva lõpuks. Ja nii see ettevaatlikus paneb hetkeks putku koos enda alt kaduva redeliga ja sõrmede vahele jääb aind õunapuust irdunud elupäästev oksake. Aga ma olen kiire ja osav, jõuan tüvele klammerduda ja kuna puu on selline pisike ja redel on mõnusalt eemale kukkunud, siis on minu päralt pehme murulapike. Mis muud kui hüppan alla, et teha üks osav maandumist pehmendav kukkumisekukerpall... Midagi l...
Kommentaarid