Mina Pööbel!

Oh Põff, tuli hirmus igatsus sinu järele, oh Põff!, kui palju filmprojekte!

Käisin ka kahte filmi kaemas. Kõiksepialt pidin muidugi kõva koti kõrvale tõstma, sest pole ma nii tubli ja arusaaja, et vahhiks filmi millel ingliskeelsed subtiitrid. Häbi urmas, mee häbene nurgas… Olgu tühja sest, kuna filme tutvustavatel piltidel ka miskeid paljas naiskehi ei hakanu silma, tuli asjatundja seletavatel arvustustel näpuga järge ajada ja ii ma su leidsin "Rõhkonnad". Arvustaja julges veel seda filmi vaat, et parimaks Põfftõmblejaks pidada. No sellisema laksu peale, tuli muidugi kinno tormata. Kurat mulle meeldis. Naine küll pirises, et ilge uimane jama, a mulle ikka kuratlikult meeldis!!!

Päev voi paar edasi ja hakkas kihelema, et nagu viimane Põffpäev, www jälle lahti, inglistõlked kõrvale, varemalt sekspornoseguse filmi uudisest nüüd täpsemalt sisu nokkides, välja lugema, et seal ühes peaosas miski homopaari- persssee!,- kõrvle kuus ehtsat orgasmi ekraanil… Edasi, piltidel tisse pole, sisuarvustused ka jamad, hakkasin kinni kommentaaridest. Ja vaata näe siis, miski film, miski pealkirjaga,- miski “õgimine pluutol”, miski transvestiidi osalusel. Ja kus kõik kisama ja vaimustunult ägama… No ramp! jätsin piriseva ja Põffi peldikusse uhanu naise voodisse katalooge lappama ja ise kino poole uhama….

Nojah see film oli siiski saast mis saast! Ja põgenesin ennem lõppu…

Mis nüüd järeldama siit, et ikka ei maksa põõbli kisast välja teha, kui see pööbel on ka ülikoolis käinu, keeled ära õppinu ja inteligentselt vestlema, on ta ikka pööbel… Oeh!

Lehvitused paremale pööblile…