Naise lahendus...

Tuleb meelde mu varasem kisa meedia vägivalla jurast jne. Ja näe täna hommiku naine hüpitas välja ühhe lahenduse, nimelt peaks noortele nii kasvatuslikus korras lõuna-ameerika seepe näitama, mis olema väga õiges plaanis õpetlikud ja promoma seda mida piab, mitte nagu muu meil vohhav meedia, mille kohta ei tahha enam midagi öelda peale p…

Totakas teooria...

Tabas mind tobe avastus. Kui elame voi oleme inimesega rohkem nagu koos, siis hakkap nagu alateadlikult voi kurat tiab miks teise juurest aina vigu otsima ja muidu objektiivne prill kisub uduseks. A niipea kui oled nagu inimese kaotanu voi muidu kõrvale jäänu voi jätnu, siis miskipärast kui aga mõtled voi meenutad teda, siis tulema enamjaolt positiivne meelde ja looma ka pildi enese jaoks. Siit totakas moraal,- et kui tahad endast teise inimese jaoks positiivseid tundeid jätta voi hoida, tuleb ta rutuste maha jätta ja muu sellisem haige lugu…

Veel üks vana lugu...

Üks õpetlik lugu. Ja ütleme et moraal kui selline asetsema mõningases eneseületus punktis ja punkti koordinaadiks- mina ja avalik ruum. Ühesõnaga, liiguta seda punkti kui vaja sõltumata eeee... Kuna asi on kiskunu ähmaseks võiks veel miskit seletavat selgusetut häma ajada, kui poleks aind üht päkapikku kes mind juba mõnd aega ribidesse klohmib ja kisab enamjaolt roppusi ja sinna vahele ka mõningane selgem moraalirusikas pealkirjaga- ”Keegi ei jõua su looni, kui siin peksad tühja tooni!”... Oeh! Eks siis proovin.

...sõidan bussiga, sellisem Ikarus buss, seisan sial taga otsas, peas ilmselt miskid puberteetlikud kiimapallid ja tunnen kuis üks jalg hakkab ära surema (sipelgad, voi siis meditsiinilises tähendusõnas- vereliikluse räige uimamine, mis on ilmselt tingitud soovist mulle miskit käru keerata). Vere sellist ülbamist tuleks ikka tõsiselt võtta. A noh, mina kui täkku täis puberteetmees ei saa ju ometi sellist jama tõsiselt võtta, ja nii ma siis seal seisan ja jalas ka seisab ja suriseb...
Kes enam ei mäleta (mul om nüüd meeles...), siis nois Ikarus busstranspordimasinates oli taga otsas üks suur plats ja selle keskel miski toru et inimesed justkui õielehed saaksid sest torust kinni rabada ja julgemad siis üksteist vahti (mul on selle toruga seoses veel üks meelas lugu meeles, a see on eeee sellisem xxx tooniga ja jääb ära, vahest aind teki all...).
Niisiis mitmesõnaliselt vahutades,- hoian kinni sest torust ja pean sellisemat üleolevat olemist oma suriseva jalaga. Buss müriseb, jalg suriseb, buss müriseb, jalg... Nii laksabki ette minu peatus. Mul pole kuskile kiiret, ma ju ikka sportlik puberteetmees ja seega pole mul ka miskit põhjust ukse juurde liibata varem kui avanenud uksed on trepile ilusasti valguse lasknu. Tuletan meelde voi siis teen ajaloomärkuse, et noil Ikarus bussidel olid ikke peris kõrged trepid ja trepi poolitas käsipuu.
Üldiselt oleks pidanu mu väljumine nägema välja nii, et kui uksed avanenu, teen ühe sportliku sammu, ignoreerin penskaritele mõeldud trepikäsipuud ja tipin heledate lokkide tantsus trepist alla, löön kelmika pilgu bussi ukse juures ootava tibi dekolteesse, siis veel ühe vallutava silmast-silma mürsu tibi sinisailmadesse, too punastab hiameelest, aan pia kuklasse ja marsin teab kuhu...
Oeh!
Piab tunnistama, mu väljumine läks tiba teisiti.
Sadasõna siis, buss peatub, uksed avanevad, miskid mammid ubivad trepist alla, löön oma rahulolu naeratuse täistuuridele, lasen torust lahti, teen sammu trepi poole, viin keha raskuse oma vere passivsusega tegeleva jalale, too jalake lödiseb justkui keenu makaron kokku, mu rahuolunaeratusega näoilmest saab miski silmad punnis üllatusesinejalik supikauss, ajudesse saabub kiirraport- tegevusplaan ”haara käsipuust”, vehin abitult käega, a ei taba. Ei mäleta kas suutsin lendamise ajaks end nii palju koguda, et mõningane stiilne lennuasend vähemalt sisse viia, a vaevalt.
Kokkuvõtvalt ja nii üldse mitte lauset pikale venitades ütlen ära, et lendasin bussist välja justkui vettehüppaja omalt pukilt basseini. Kui nüüd takkajärgi plaani pidada, siis oleks mul olnu tark sinna hetkeks lebama jääda, et mõni kild visata ja kerge olukorra analüüs läbi käia voi nii... A kus sa sellega, kuplis hakkis ikka täiega ja puberteet kiirreageerija mees ajas ennast hooga püsti ja... A vot makaronjalg tegi sellest etteastest hoobilt järgmise naeruväärse kõhuka ja nii ma siis tõmblesin seal veel mitu korda, kuni lõpuks lõin käega ja asusin jalaga füüsilistesse läbirääkimistesse, mis tõi ka tulu ja sain sealt ometigi minema...
Oeh!

Tuletan meelde hajameelsushoogi...

Sellisem lugu, et raadio 2-es hommikuti inimesed helistama ja rääkima oma hajameelsus naljalugusi. Kurat tiab miks ma sinna raadiosse ei helista, a lihtsalt ons selle piale endalegi turgatanu meelde nii mõnigi pala,- kuna ma nii räigelt hajameelne, ei ole nende meenutamine voi pigem meeles pidamine muidugi kerge…

Eks ma siis püüa meenutada:

Üks läbivaid teemasi on sial ikka too müts pias mööda korterit ringi müdistamine ja pereliikmete kõrist haaramine teemal; “Et kus olema mu müts!?”… See selleks, a ma olen tihtilugu nagu suutnu näppe ukse vahele jätta kui ise ust sulgen, -mis on ka suht nõrk etteaste sel skaalal, a vot ükskord suutsin peldikusse minnes oma enese pea ukse vahele jätta… Tehke järgi.

Muidugi on laupäeval- pühapäeval tööle voi kooli marsitu. Peris mitmeid kordi olen lihtsalt piki posti kõndinu, ükskord veel sellisema hooga, et kiskus pildi peaagu eest ja haarasin posti ümbert kinni ja tegin läbi miski alla langemise tsükli…

Lisaks siia veel ühe õpetliku, voi pigem vanasõnaliku (augu kaevamine…) lookese voi niii… Et vanaste hallil aal, kui ma veel maal me maamajakeses käisin, ja miski pärast miskid vargalõustad olid ikka tihtilugu seal miskeid oma giidiga ekskursioone läbi viinu. Arvata võib, et sest sündima mul miski kergelt negatiivne suhtumine noisse külastustesse. Ja eks ma siis ükskord, ei tea kas “HomeLone” eeskujutaval ettenäitaval eeskujul meisterdasin igatsugu lõksehitisi, enamus jäid siiski suurejoonelisteks mõtteprojektideks, a paar sain ikka valmis ka, ja ühest ma siis lähemalt, voi nii…
Kohe kui siseneda me maamajja olema esik, kust uksed edasi minema kööki, teisele korrusele, töötuppa, peldikusse ja välisuks, ühesõnaga sellisem usteesik, ja lisaks on seal põrandas sahvriluuk.
No vat! Eemaldasin sahvriluugi, nüüd jäi sinna tibake ruumi kergeks kukkumiseks ja, et maandumine ikka elamusterohke oleks sättisin sinna augu põhja miskid pudelipõhjad ja muidu paar lauakest püstiste naeltega, (sellisem klassikaline lähgenemine), ja kuna vois arvata, et külalistel miski kohalik valgusallikas kaasas ja nad ekitse mitte ei tahha sinna nii spordi mõttes sisse sumatada, siis naelutasin tillukeste naeltega pisukese vaiba üle luugi, nii katteks voi maskeeringuks. Ise jube rahhul oma saavutusega ja vaatsin, et veel aega üle, (bussi peale minekuks jne), et teen väikese peldiku ringi. Eks ole, ilmselt sattusin potil miskisse “Bundilikku” omamaailma koperdama ja… Ühe sõnaga, kui pott ja mina saime lahutatud, lõin kõigile tuntud rahuloleva peldiklõpu näoga toileti ukse lahti, marssisin esikusse ja otse oma värskesse lõksehitusse… Kurat teab, kus mul need reaktsioonid ja muud välja uhasid, a vähemalt jäid mul nood augupõhjalilled tallumata (aasin käed kiirendatud ja ilmselt mõtlemist mitte kasutades laiali (mis mu ilmselt päästiski halvimast) ja jäin rippuma ja siis vinnama ja muu sellisem aktion teema…)…

Eriti julge...

Vana ma olen? Ilge känd juba. Kas ma olen häbelik? Räigelt häbelik olen nagu olnu ikka, kuigi selline eputrilla, a kuradi häbelik voi pigem hädaline avalikult lällaja...
A vat siis täna rabasin end vabatahtlikult, suisa pealetükkivalt teiste ette luuletust deklameerima, isegi paar lauset udistasin tutvustuseks, käed värisesid jaa muu selline loomulik ebaloomulikkus...
Selle luuletuse tegin täna, kui dussi alt välja uhasin ja higipulgaga masseerisin kaenlaaugu puhmas, ( ja meeles kumasid naise hommikused moraallaused,- higi ja veelkord higi ja miski riietumine jne jne ) ja nii see tuli:

Tere!, räägin sulle täna oma kehast
Kuis seda kasutada ja mis saab teha
Siin ei tule kiidulaulu ja juttu värskendavast ehast
Vaid sokeerivast õhku müttavast lehast
Ei saa miskit teha
Ega peita oma keha
Ega sulgeda kõrge tootlikkusega higitehast
Võitlen mis jube
Ikka ja jälle dussi alt tulen
Higipulgaga poore sulen
Siiski piisab, kui sulle kiirema sammuga ligi tulen-
juba higi tuleb
Mu keha justkui liustik suvel
Mis teha... ?
Sa lihtsalt silmad sule
Surun su näkku oma habemest terassuled
Võpatad, ja tundub sul enam meelde ei tule...
Või hoopiski kustutan tule
Ja aan miskit mulli: "Et kus kurat see hais tuleb"...

midagi... samas mittemidagi... nagu ikka...

Tõsiselt raisk! Pole nagu täheldanu, et ükski erakonnake kekkaks eriliselt kuritegevusega tegelemisega, karistamatus ruulib, siin oleks vaja karmi lähenemist. Vangid ainult üksikongi ja raamatud kätte kui soovivad, siis tuleb sealt ehk miskit kraami välja ka... Miski neetud poputamine käib. Inimene on loomult nii voi naa tolgus ja eks tuleb nõnna ka läheneda...
Hüppaks kohe, kurat teab kuhu,- võtame voi kommunismi mis idees lähenes inimesele kui pailoomale,- loomulikult kasutasid sellise olukorra igasugu kraam enese kasuks... Ja mis siin praegu teisimoodi on, nüüd on see lihtsalt avalik ja lahhe...
Diktatuuri oleks vaja raisk!!! Ma voiks muidugi diktaatoriks hakata, sest egas keski muu seda jama ei oskaks ää sebida mõistlikult, a on mul seda jama vaja... Nii olengi ise enese diktaator ja riukalik alam...

Miks ma ei lähe valima ja suunad edaspidiseks…

Vat ei taha minna ja polegi nagu vaja, kui seda kisa kuulata ja püüda mõista… Poogen kes tuleb võimule nii voi naa saabub ilmselge paradiis…
Ja üldse, kuhu veel edasi minna parteirajakatel? On on kuhu minna, selle asemel et mind üritada igatsugu paberrämpsuga meelitada midagi süütama hakata, sest ega see on esimene tunne mis möllama hakkab, kui selle pläädiga viisakat tutvust püüad tehha, keserakond on vähhemalt tiba praktilisem ses palaganis,- tee sisse panen mett purgist millel püüab sama magusat nägu tehha Viljatibi, eks ole mesi on ikka magusam ja kuna Viljatibi miskites bikiinharjutustes ka purgil silma ei paistnu, on too nüüd ilusaste hallitavate kartulikoortega ühes… Kuskil nägin, et jagati ka miskit rohelist sokolaadi, jäin ilma kurat!!! :P
Ja üldse, ettepanek kui seesugune voiks olla hoopis ses mastis,- et kui valid miskit erakonda siis koigi selle eraKONNA valijate vahel loostakse välja miski paar reisi voi sada telekat, voi saab neli aastat olut ja kohupiima näiteks 10% odavamalt… Olgem ikka asisemad. Ja lisaks voiks kõigi valimas käiate vahel hiljem minna loosimisele näiteks viis riigikogu kohta voi nii…
Tegelt, tegelikult, tehke mis tahate… , ah sitta kah…